Tasuta saatmine 30 päeva rahulolugarantii

Ümber maailma

Seitsmendal päeval nimi, sajandal riisikoogid: beebi esimesed peod

Jaapanis saab laps sageli nime seitsmendal päeval, mistõttu nimetatakse selle päeva pidu ka nimepanemise tseremooniaks. Juudi poisid saavad oma heebreakeelse nime kaheksandal päeval, teised pidustused aga ootavad kuu aega või, nagu Koreas, koguni sajanda päevani. Kes eelistab pidutseda ilma kirikuta, võib vaadata Norra poole, kus veidi üle 2000 lapse aastas saab mitteusulise nimepeo, navnefest'i.

Egiptuses taovad sugulased beebi kõrval uhmrit

Hamza Ibrahim Muhammad oli seitsmepäevane, kui sugulased kogunesid perekonna koju Niiluse deltas asuva Mansoura linna lähedal. Vanemad olid kaalunud peo ärajätmist, kuid suguvõsa otsustas traditsioonist kinni pidada, eriti pärast Hamza rasket algust kollatõve ja hingamisprobleemidega.

Rongkäigu eesotsas kõndis üks sugulane, kes taous nuiaga uhmrit. Hamza ema Israa Saad Diab astus üle rituaalse ohvrianni ja kuumade süte ning külalised jõid moghat'i, kallist taimejooki, mis peaks imetavatel naistel piima tootmist ergutama. Hamza magas kogu toimingu maha, teatas Ameerika raadiovõrk NPR 2011. aasta juulis.

Pidu kannab nime sebou’, mis tähendab „seitsmes“. NPR-i andmetel on esimesed seitse elupäeva üle elanud beebi tähistamine tuhandeid aastaid vana Egiptuse komme ning sebou’ oli algselt nimepanemise tseremoonia. Sel on paganlikud juured, kuid selle on omaks võtnud nii moslemid kui ka kristlased.

Egiptuse uudisteportaal Egyptian Streets kirjeldab, kuidas see tavaliselt käib, nii tüdrukute kui ka poiste puhul ning nii moslemi- kui ka koptiperedes. Beebi pannakse sõela. Varem seisis sõel kõrgel laual, poiste puhul koos traditsioonilise kannuga, tüdrukute puhul koos savikannudega, tänapäeval aga asetatakse sõel koos lapsega põrandale.

Eakad sugulased, kõige sagedamini vanaema, taovad vaskuhmreid ja skandeerivad beebile käske vanemaid kuulata. Naised suitsutavad viirukit ja astuvad üle sõela, seitse sammu, mis väidetavalt hoiavad kurja silma eemal, korrates: „esimene samm Jumala nimel, teine Jumala nimel, ...“

Kogu sellel lärmil seitsmepäevase beebi ümber on mitu seletust. NPR kirjutab, et valjud helid peaksid kujundama lapse iseloomu ja tegema ta julgeks. Egyptian Streets toob ära ühe teooria, miks just seitsmes päev: muistsed egiptlased olevat uskunud, et vastsündinute kuulmine hakkab siis arenema. „Rituaal ise seisneb selles, et anda vastsündinule nõu, kuidas kurje vaime eemal hoida, et teda tugevdada, et anda talle, teate küll, julgust ja elutahet,“ ütles Kairo Ameerika Ülikooli antropoloog Hania Sholkamy NPR-ile.

Aqiqah' ajal aetakse juuksed maha ja kaalutakse hõbeda vastu

Viimasel ajal on Egiptuse moslemid hakanud vastsündinut tähistama aqiqah'ga, islami rituaaliga, kirjutab Egyptian Streets. Seegi toimub seitsmendal päeval: ohverdatakse lammas ja liha jagatakse sõprade, sugulaste ja abivajajate vahel.

Indoneesia uudisteportaal detik selgitab kommet hadiisiga, mis on üks prohvet Muhamedi edasiantud ütlustest. Selle järgi on poiss „pandiks“ oma aqiqah' eest, see tähendab seitsmendal päeval tapetava looma eest, ning samal päeval pannakse talle nimi ja aetakse juuksed maha. Teine portaalis tsiteeritud hadiis ütleb, et poisi eest tapetakse kaks kitse ja tüdruku eest üks. Portaalis loetletud tingimuste hulgas on, et juuksed kaalutakse hõbeda vastu ja nende väärtus antakse vaestele.

Jordaania fatwa-osakond, mis vastab inimeste küsimustele islamiõiguse kohta, sai küsimuse, kas vastsündinud tüdruku juuksed tuleks maha ajada või lihtsalt lühikeseks lõigata. Vastus oli, et ajamine on sunna ehk soovitatav nii poistele kui ka tüdrukutele. Juuksed tuleks eemaldada habemenoaga, mitte kääridega. Kes kardab beebile haiget teha, võib lasta seda teha kogenud inimesel või lõigata juuksed elektrilise juukselõikusmasinaga nii lühikeseks kui võimalik.

Osakonna tsiteeritud õpetlaste järgi tuleks juuste kaal anda heategevuseks kullas. Fatwas toetuseks toodud jutustus räägib prohveti tütrest Fatimast, kes kaalus nelja lapse juuksed ja andis sama kaalu hõbedas.

Jaapani nimepanemise tseremoonia annab nimele koha kodus

Jaapanis kirjutatakse seitsmenda päeva pidu お七夜, märkidega „seitse“ ja „öö“. Jaapani ettevõtte Meiji lapsevanematele mõeldud veebilehe järgi pannakse beebile sel päeval sageli nimi, seepärast nimetatakse pidu ka 命名式 „nimepanemise tseremoonia“. Perekonna lähimad kutsutakse nime kuulma.

Nimi kirjutatakse nimelehele, 命名書. Pidulik viis on voltida jaapani paberi leht kolmeks ning kirjutada beebi nimi keskele, isa nimi ja beebi suhe temasse üles paremale ning sünnikuupäev alla vasakule.

Leht asetatakse kodualtari juurde, olgu see šintoistlik või budistlik, või toa seinanišši. Kui altarit ei ole, piisab, kui kirjutada nimi ja sünnikuupäev kalligraafiapaberile. Selle võib seejärel panna riiulile või seinale beebi padja juurde.

Juudi poisid saavad nime kaheksandal päeval

Juudi traditsioonis saab poiss oma juudi nime alles pärast ümberlõikamistseremooniat Bris milah kaheksandal päeval. Sünnipäev loetakse esimeseks päevaks, nii et teisipäeva pärastlõunal sündinud poisi Bris on järgmisel teisipäeval, kirjutab juudi mittetulundusühing Aish. Tseremoonia lükatakse edasi, kui beebil on kollatõbi või mõni muu terviserisk.

Komme on, et keegi ei kuule nime enne, kui laps on selle ametlikult saanud. Ümberlõikamise ajal hoiab beebit sandek, sageli vanaisa või tähtis rabi, ja Aish nimetab seda rolli kõrgeimaks auks. Seejärel kuulutab õnnistusi lugenud inimene nime välja ning järgneb pidulik söömaaeg. Tüdruku nimi antakse Toora avaliku lugemise ajal ja tema pidu ei pea toimuma kohe pärast sündi.

Kuu aja pärast külastavad Jaapani pered pühamut

Jaapanis, kui beebi on umbes kuu vanune, läheb pere kohaliku kaitsejumaluse pühamusse ja palvetab lapse tulevase tervise ja õnne eest. Seda külastust nimetatakse お宮参り ning Meiji andmetel toimub see poistel umbes 31. ja tüdrukutel 32. päeval, kuigi see erineb piirkonniti. Veebileht soovitab kuupäevaga mitte liiga range olla. Selle asemel võib pere valida päeva, mil isa on töölt vaba ja beebi heas tujus.

Kuu on piiriks ka juudi traditsioonis. Esmasündinud poeg, kes vastab teatud tingimustele, lunastatakse tseremoonial nimega Pidyon HaBen, mitte varem kui 31. päeval ja viie hõbešekli väärtuses, kirjutab Aish. Ameerika Ühendriikides kasutatakse mõnikord viit Liberty hõbedollarit. Tüdrukud seda tseremooniat ei läbi.

Hakkadel neli kuud, Koreas sada päeva

Hakka traditsioonis tähistatakse nii poisse kui ka tüdrukuid nelja kuu vanuselt, kirjutab Taiwani haridusministeeriumi hakka sõnaraamat. Emapoolne vanaema hoolitseb riiete eest pealaest jalatallani, nagu ka ühe kuu peol ja esimesel sünnipäeval.

Varem kuulus päeva juurde 收涎 „ila kogumine“. Küpsised aeti punasele puuvillasele niidile ja riputati beebile kaela, alati paarisarv: 12, 24 või 36. Ema kandis beebit sugulaste ja naabrite juurde.

Meelega valiti eakas inimene, kes pühkis küpsisega üle beebi suu, nii et see imas ila endasse, lootuses, et laps elab sama vanaks. Usuti, et siis lakkab ilatsemine. Sõnaraamatus on foto, kus eakas inimene seda teeb. See on tehtud 1981. aastal Neipus, kui üks paar tähistas oma tütre kolmanda poja nelja kuu vanuseks saamist.

Koreas tähistatakse baegil'i, beebi sajandat päeva. Keegi ei tea täpselt, millal komme alguse sai, kirjutab Koreas ilmuv ingliskeelne ajakiri Gwangju News, sest see kujunes järk-järgult rahvatraditsioonina ja ükski säilinud ülestähendus ei näita, millal. Imikusuremus oli Koreas äärmiselt kõrge kuni 20. sajandi keskpaigani ja seda arvestades on lihtne mõista, miks sajandast päevast sai pidupäev, kirjutab ajakiri.

Pärast sündi riputasid pered maja ette püha õlgköie, geumjul'i, et hoida eemal kutsumata külalisi, sest need võisid kaasa tuua haigusi või kurje vaime. Sajanda päeva peol pakuti baekseolgi't: aurutatud valgeid riisikooke. Silp baek võib tähendada nii „valge“ kui ka „sada“ ning kook kannab soovi, et laps elaks sada aastat.

Riisikooke jagati sugulastele ja naabritele ning ka inimestele, keda polnud kutsutud. Eesmärk oli sada saajat, kuid selle arvuni jõudmine polnud tegelikult oluline, kirjutab Gwangju News, sest žest ise oli piisav. Sel päeval lõigati beebi juukseid sageli esimest korda, mida enam regulaarselt ei tehta.

Tänapäeval, mil imikusuremus on madal, on suure osa tähelepanust üle võtnud esimene sünnipäev, kirjutab ajakiri. Enamik peresid tähistab siiski baegil'i ning paljud teevad mõned fotod kodus või fotostuudios ja jagavad siis perega lihtsat sööki ja riisikooke.

Jaapanis peetakse お食い初め „esimest söömaaega“, kui beebi on 100–120 päeva vana, sooviga, et laps ei peaks kunagi toiduta olema. Meiji mainib punast riisi ja grillitud kala, mille pea ja saba on alles jäetud.

Kirikuga või ilma: Põhjamaad

Rootsis vastas Rootsi kiriku ristimiste arv nii 2018. kui ka 2019. aastal umbes 40 protsendile sündidest, kirjutas Rootsi ringhäälinguorganisatsioon SVT kiriku statistikale tuginedes. Pandeemiaaastal 2020 langes osakaal 27,5 protsendini ning 2022. ja 2023. aastal oli see taas umbes 40 protsenti. „Enne pandeemiat oli väga harv, et meil ristiti õdesid-vendi korraga,“ ütles SVT-le Marie Rehnstam, kirikuõpetaja, kes juhib Stockholmi Enskede-Årsta kogudust.

Alates 1988. aastast on Norra organisatsioon Human-Etisk Forbund pakkunud navnefest'i, mitteusulist tseremooniat, mida peetakse lapsele nime andmisel, kirjutab Norra entsüklopeedia Store norske leksikon. Seda peetakse korraga mitmele lapsele raekojas, kultuurimajas või mujal, kõne ning esinemistega, näiteks muusika ja luuletuste lugemisega. Vanemad ja laps saavad nimetahvli. Norras tähistatakse navnefest'iga veidi üle 2000 lapse aastas.

Soomes toimub ristimine enamasti kahe kuni kolme kuu jooksul pärast sündi, kirjutab Soome Evangeelne Luterlik Kirik. Ristimisel palub vaimulik vanematel öelda nende valitud nimi ning pärast kannab ta nime kirikuraamatutesse ja rahvastikuregistrisse. Nimi tuleb Digi- ja Rahvastikuandmete Ameti registrisse teatada kolme kuu jooksul pärast sündi.

Nimelehest sünniplakatini

Jaapani nimeleht võib rippuda seinal beebi padja juures ja Norra navnefest'il saab pere nimetahvli. Lovely Baby Print teeb sünniplakateid, millel beebi on joonistatud oma täpses sünnipikkuses, mõõtkavas 1:1, koos nime, kuupäeva, kellaaja, kaalu ja pikkusega. Sünniplakati kujundad ise veebilehel ja Lovely Baby Print trükib selle. See võib olla ristimiskingitus või nimepeo kingitus ning aastate pärast saab laps selle kõrvale seista ja näha, kui väike ta kunagi oli.

Ristimiskingitus ja nimepeo kingitus Lovely Baby Printilt

Tööriist avaneb kohe. Saad kõike muuta enne tellimist.

Allikad

  1. Meiji (u.å.). 赤ちゃん歳時記リスト. ほほえみクラブ 育児応援サイト, Meiji Co., Ltd. Hämtad 13 november 2026. https://www.meiji.co.jp/smartphone/baby/club/category/study/infant_record/st_infant_record154.php
  2. Lev, Dov (u.å.). Jewish Laws and Traditions after Birth. Aish. Hämtad 13 november 2026. https://aish.com/20-infancy-2/
  3. Dooley, Diane (2026). Korea's 100-Day Celebration: The Baegil. Gwangju News. https://gwangjunewsgic.com/history-tradition/koreas-100-day-celebration-the-baegil/
  4. Dybdahl, Audun (2024). Navnefest. Store norske leksikon. https://snl.no/navnefest
  5. Nelson, Soraya Sarhaddi (2011). At 7 Days, Egyptian Babies Mark First Rite Of Passage. NPR, publicerad via KUNC. https://www.kunc.org/npr-news/2011-07-29/at-7-days-egyptian-babies-mark-first-rite-of-passage
  6. Rafik, Farah (2022). Al Sebou': Halaatak Bergalatak, and the Egyptian Baby Shower. Egyptian Streets. https://egyptianstreets.com/2022/07/16/al-sebou-halaatak-bergalatak-and-the-egyptian-baby-shower/
  7. Safitri, Amelia Ghany (2024). Aqiqah: Pengertian, Dalil, dan Syaratnya. detikHikmah. https://www.detik.com/hikmah/khazanah/d-7551232/aqiqah-pengertian-dalil-dan-syaratnya
  8. General Iftaa' Department, Jordanien (2010). It is Sunnah to Shave the Hair of the Newborn (Male or Female). Fatwa nr 461. https://www.aliftaa.jo/research-fatwa-english/461/-It-is-Sunnah-to-Shave-the-Hair-of-the-Newborn-Male-or-Female
  9. 劉淑貞 (u.å.). 做四個月. Hakka Dictionary, Taiwans utbildningsdepartement. Hämtad 13 november 2026. https://hakkadict.moe.edu.tw/static/resource/禮俗/110_029_做四個月.pdf
  10. Mellbert, Annie och Sima, Lotta (2024). Andelen dop på väg tillbaka till samma nivå som innan pandemin. SVT Nyheter. https://www.svt.se/nyheter/inrikes/andelen-dop-pa-vag-tillbaka-till-samma-niva-som-innan-pandemin
  11. Evangelisk-lutherska kyrkan i Finland (u.å.). Ristiäiset – lapsen ensimmäinen juhla. Hämtad 13 november 2026. https://evl.fi/perhejuhlat-ja-pyhat/ristiaiset/